Academic literature on the topic 'Harjumaa (Estonia)'

The article looks at the geographical distribution of toponymic endings with the aim of discovering significant patterns. The corpus includes ca. 9,000 oikonyms, of which 24% are those that have the analysed endings. Endings are recognized if names have at least 3 syllables or have 2 syllables and the Q3 degree of quantity; in these cases the existence of a toponymic suffix is most likely. In the case of endings that have multiple origins there are seemingly no specific distribution patterns, with the exception of some borrowed endings (e.g. -na or -va). In the case of typical toponymic suffixes -la, -ste and -vere each of these are often concentrated into certain areas based on which the whole are of Estonia might be divided into regions: -vere-region (northern Tartumaa and northern Viljandimaa), -ste-region (Võrumaa, southern Tartumaa, southern Viljandimaa and southern Pärnumaa), -la-region (Virumaa, Järvamaa, Harjumaa) and a mixed region (Läänemaa, northern Pärnumaa). The island of Saaremaa is dominated by -la-endings, Hiiumaa is either a mixed region or a -ste-region

Artefaktinimed on traditsiooniliselt liigitatud kultuurnimede alaliigiks, mis hõlmab inimese loodud rajatiste nimesid. Inimtekkeliste objektide hulk on tänapäeval aga üha suurem ja erinäolisem, eriti linlikus keskkonnas, mistõttu vajab traditsioonilise kohanimede klassifikatsiooni artefaktinimede rühma kirjeldus täpsustamist ja täiendamist. Artikkel vaatleb artefaktinimesid kolmes kasutussfääris: maapiirkonnas, linnapiirkonnas ja slängis. Ruraalsete artefaktinimede puhul on analüüsitud Harjumaa Jüri ja Kose kihelkonna kohanimistuid, urbonüümide alusandmed pärinevad KNABist ning keskenduvad suures osas Tallinna nimedele. Slänginimede puhul on esitatud valdavalt Tallinna ja Tartu näited, mis pärinevad eri aegadel valminud teadustöödest, artiklitest ning internetist. Abstract. Tiina Laansalu, Peeter Päll, and Tõnu Tender: An attempt to describe artefact names. Artefact names have been traditionally classified as a subtype of cultural names designating names of man-made facilities. The number of human-constructed objects is growing rapidly and they are very diverse, especially in the urban environment, therefore the classical description of artefact names needs updating and elaborating. The article looks into artefact names in three domains: the rural environment, the urban environment and slang expressions. Examples of rural artefact names have been taken from the Jüri and Kose parishes in Harjumaa, urban names are based on the data from Tallinn of the Place Names Database (KNAB) of the Institute of the Estonian Language, slang names are taken from various sources covering mainly Tallinn and Tartu.

Over the past few years the number of online language teaching materials for non-native speakers of Estonian has increased. However, they focus mainly on vocabulary and pay little attention to pronunciation. In this study we introduce a computerassisted pronunciation training tool, Estoñol, developed to help native speakers of Spanish to train their perception and production of Estonian vowels. The tool’s training program involves seven vowel contrasts, /i-y/, /u-y/, /ɑ-o/, /ɑ-æ/, /e-æ/, /o-ø/, and /o-ɤ/, which have proven to be difficult for native speakers of Spanish. The training activities include theoretical videos and four training modes (exposure, discrimination, pronunciation, and mixed) in every lesson. The tool is integrated into a pre/post-test design experiment with native speakers of Spanish and Estonian to assess the language learners’ perception and production improvement. It is expected that the tool will have a positive effect on the results, as has been shown in previous studies using similar methodology. Kokkuvõte. Katrin Leppik ja Cristian Tejedor-García: Estoñol, mobiilirakendus hispaania emakeelega eesti keele õppijatele vokaalide häälduse ja taju treenimiseks. Eesti keele õppimiseks on loodud mitmeid e-kursusi ja mobiilirakendusi, kuid need keskenduvad peamiselt sõnavara ja gram matika õpetamisele ning pööravad väga vähe tähelepanu hääldusele. Eesti keele häälduse omandamise lihtsustamiseks töötati välja mobiilirakendus Estoñol, mis on mõeldud hispaania emakeelega eesti keele õppijatele. Varasemad uurimused on näidanud, et hispaania emakeelega eesti keele õppijatele valmistab raskusi vokaalide /ɑ, y, ø, æ, ɤ/ hääldamine. Mobiilirakenduse sisu on jagatud seitsmeks peatükiks, kus on võimalik harjutada vokaalipaaride /i-y/, /u-y/, /ɑ-o/, /ɑ-æ/, /e-æ/, /o-ø/, /o-ɤ/ tajumist ja hääldamist. Iga peatükk algab teoreetilise videoga, millele järgnevad taju- ja hääldusharjutused. Mobiilirakenduse mõju hindamiseks keeleõppija hääldusele ja tajule plaanitakse läbi viia eksperiment. Märksõnad: CAPT, eesti keel, hispaania keel, L2, hääldus, taju, vokaalid, Estoñol