Academic literature on the topic 'Lucwaningo'

Create a spot-on reference in APA, MLA, Chicago, Harvard, and other styles

Select a source type:

Consult the lists of relevant articles, books, theses, conference reports, and other scholarly sources on the topic 'Lucwaningo.'

Next to every source in the list of references, there is an 'Add to bibliography' button. Press on it, and we will generate automatically the bibliographic reference to the chosen work in the citation style you need: APA, MLA, Harvard, Chicago, Vancouver, etc.

You can also download the full text of the academic publication as pdf and read online its abstract whenever available in the metadata.

Dissertations / Theses on the topic "Lucwaningo"

1

Ngomane, Mandlenkosi Cliford. "Lucwaningo ngesive sakaNgomane." Thesis, 2005. http://hdl.handle.net/10530/893.

Full text
Abstract:
Submitted in partial fulfilment of the requirements for the Degree Master of Arts in the Department of African Languages in the Faculty of Arts at the University of Zululand, South Africa, 2005.<br>SEHLUKO SEKUCALA Sehluko lesetfula lucwaningo ngekutsi sivete singeniso, inhloso yelucwaningo yekugcamisa imvelaphi, lusendvo nekubaluleka kwesive sakaNgomane. Kuvetwe tindlela telucwaningo, kubaluleka kwalo lucwaningo, kuchazwa kwemagama latsite lanjengalawa: sibongo, tibongo, sive, nalamanye. SEHLUKO SESIBIU Umlandvo webukhosi bakaNgomane nekulandzelana kwemakhosi wendlaliwe. Kutsintfwe netindzawo lapho lesive besihamba khona size sifinyelele lapho sesitinte khona nyalo. Lusendvo Iwebukhosi kuye kufinyelele kulawa labusako nyalo. SEHLUKO SESITSATFU Setfula inkholo yesive sakaNgomane, emasiko kubaluleka kweMvelinchanti nemadloti esiveni sonkhe. Inchubo yesive ivetiwe lapho kwentiwa imisebenti yesive lefanana nefana nekuphahla, kubata, kwacha tibaya nalokunye. SEHLUKO SESINE Lapha kutsintfwe lulwimi nemasiko esive sakaNgomane. Kulapho kuvela khona kutsi lulwimi Iwabo beluba netinhlavana tetilwimi tetive bebakhelene nato. Ngaphansi kwemasiko kutsintfwe imfuyo nalokudliwako. SEHLUKO SESIHLANU Budlelwano besive sakaNgomane naletinye tive bucwaningisisiwe ikakhulu nebakaDlamini lokungabo labahlanganisa sive seMaswati. Kuye kwavetwa ngemphilo yebaka Ngomane kusukela esikhatsini sebuNguni kuye kufinyelele nyalo kuseMaswati. SEHLUKO SESITFUPHA Sigcamisa luhlatiyo Iwelucwaningo netincomo letitsintsa emasiko, lulwimi, umlandvo wesive senibongo. Siphetfo siveta incabhayi yalolunye lucwaningo lolutsintsa letinye tive.
APA, Harvard, Vancouver, ISO, and other styles
2

Mgwenya, Hildah Nurse. "Lucwaningo Lolujulile Lwetinganekwane TeSiswati." Thesis, 2020. http://hdl.handle.net/11602/1530.

Full text
Abstract:
PhD (IsiSwati)<br>MER Mathivha Centre for African Languages, Arts and Culture<br>Lolu lucwaningo lolujulile lwetinganekwane teSiswati letihleleke ngendlela lelandzelako: tinganeko, ematekelo, tinsumo naletinye. Sakhiwo nalokucuketfwe tinganekwane kubukwe ngekuchumana nebalingisi, umnyakato netetsameli. Tinhlobo tetinganekwane tikhonjiswe, tichazwe, ticondzaniswe, tahlelwa tabuye tahumusheka. Tinganekwane tinemibono, imicabango, tehlakalo, imigomo, tinhlelomcondvo netinkholelo letikhulisa sisekelolwati nekwateka kwemasiko. Tinganekwane tetfulwe ngelulwimi lwebuphrozi tabuye tatibandzakanya ekusebentiseni imigomo yetemibhalo yesimanje lefana nesakhiwo, sakhiwana sibekandzaba, balingisi netingcikitsi. Kuchazwa kwemoya, sikhatsi, imifanekisomcondvo, kuphukuta nesiphetfo kukhombisa tinchazelo nemilayeto. Tinhlelolwati yetemibhalo, yemisebenti neyeluhlolo tikhetselwe tindlela nekusetjentiswa kulolucwaningo.<br>NRF
APA, Harvard, Vancouver, ISO, and other styles
3

Fakude, Nonkululeko Beauty. "Lucwaningo ngekulahleka kwemasiko nemihambo yemaSwati." Thesis, 2006. http://hdl.handle.net/10530/936.

Full text
Abstract:
Submitted in fulfillment for the Degree Master of Arts in the Department of African Languages at the University of Zululand, South Africa, 2006.<br>Lolu lucwaningo lolumayelana nekulahleka kwemasiko nemihambo yemaSwati. Luhleleke ngetehluko. Lolucwaningo lugcile kakhulu emaSwatini aseNingizimu Afrika luye luyewuphelela kaNgwane eSwatini. Sehluko I, sichaza lucwaningo kutsi lumayelana nekulahleka kwemasiko esiveni semaSwati, Sivete kubaluleka kwemasiko esiveni. Siveta tinhloso telucwaningo, tindlela telucwaningo, kubaluleka kwelucwaningo, nemkhawulo lucwaningo, sigcine ngekuvuselelwa kwesimilo. Sehluko 2, sichaza imphilo yemaSwati ngembi kwekufika kwebadzeshi. Siveta umlandvo wemaSwati aseNtalasifali, simonhlalo nekudla kWemaSwati. Siphindze sivete, umuti, kufa kwemnumzane ekhaya nemisimeto lechutjwako nakufiwe. Kubuywe kwachazwa imisebenti yemaSwati ngebulili nangekwehlukana kwetigaba . Sehluko 3, Sichaza ngekubaluleka kwemphilo nemikhosi lemikhulu yesive. Siveta kubaluleka kwekutimbandzakanya nalemikhosi, kanye nemvunulo yemaSwati. Sehluko 4, Sibuka tinkholelo temaSwati nalokunye lokubukeka kuligugu esiveni semaSwati. Sehluko 5, Siveta sikhatsi semphucuko esiveni semaSwati. Sitsintsa tintfo letehlukene letiyinkhomba yekulahleka kwemasiko nemihambo yesintfu. Sehluko 6, Sibutselandzawonye konkhe lokntsintfwe lucwaningo. Siphindze sivete nalokntfolakele ngesikhatsi selucwaningo kanye netincomo.
APA, Harvard, Vancouver, ISO, and other styles
4

Mhlongo, Ruth Jabulile. "Lucwaningo ngetingcikitsi etinkondlweni letikhetswiwe teSwiswati." Diss., 2018. http://hdl.handle.net/11602/1506.

Full text
Abstract:
MA (SeSwati)<br>Sikhungo I-MER Mathivha Setilwimi Temdzabu, Buciko Nemasiko Inyuvesi Yasevenda<br>Lolu lucwaningo lolutsintsa tingcikitsi letehlukene etinkondlweni teSiswati. Tinkondlo tibukwe emagcogcweni lehlukene, kubosonkondlo labehlukene futsi titsintsa tikhatsi letehlukene. Lapha kutawubukwa tingcikitsi letilandzelako: lutsandvo, inkholo, umbusave, imvelo, imfundvo, buchwepheshe naletinye. Kubukwe kusebenta kwetinongo tenkhulumo, lukhetfomagama nekuhleleka kwetinkondlo kwangaphandle kutsi kwelekelela kanjani ekugcamiseni tingcikitsi etinkondlweni. Inshokutsi yenkondlo ivela kahle lapho ihambisana nengcikitsi yayo. Luhlelolwati lwetingcikitsi ngilo lelisisekelo nemkhombandlela walolucwaningo.<br>NRF
APA, Harvard, Vancouver, ISO, and other styles
5

Mthethwa, Nandi Cedrol. "Lucwaningo lolujulile ngetaga elulwimini LweSiswati." Thesis, 2019. http://hdl.handle.net/11602/1532.

Full text
Abstract:
PhD (IsiSwati)<br>MER Mathivha Centre for African Languages, Arts and Culture<br>Lolu lucwaningo lolutsintsa taga elulwimini lweSiswati. Lucwaningo lwesekelwe luhlatiyombhalo (textual analysis) nelwetingcikitsi (themes) lolubuka lwati ngalokubanti lucuketse tingcikitsi, sisekelo semaciniso emisuka, kubaluleka, lwati lwendzabuko, kwehlukaniseka kwemasiko nekuhleleka kwetaga. Taga letitsintsa tilwane, titfo temtimba, kutfukutsela, budlelwano, inhlonipho, inkhutsalo, buphuya, inhlakanipho nemikhuba yenchubo yesintfu. Taga tibukwa ngekususelwa etinganekwaneni, etibongweni, etinanatelweni, emahubeni, etishweni nasetiphicaphicwaneni. Tinongo tenkhulumo letifana nesifanisongco, sifaniso nesihabiso tihlatiywa macondzana netaga. Lucwaningo lukhutsata kusebenta kwetaga emimangweni leyehlukene nasesiveni jikelele.<br>NRF
APA, Harvard, Vancouver, ISO, and other styles
6

Nkuna, Khulusile Judith. "Lucwaningo lolujulile lwemifanekisomconiso etinkondiweni letikhetsiwe tetiswati." Thesis, 2015. http://hdl.handle.net/11602/650.

Full text
Abstract:
PhD (African Studies)<br>Lomsebenti ucwaninga ngekusetjentiswa kwetinongo tenkhulumo etinkondlweni teSiswati. Lolucwaningo lubuka kutsi tinongo tenkhulumo tibaluleke ngani nekutsi kufanele kutsi ekukhulumeni kwetfu kwemihla nemihla sifake tinongo tenkhulumo. Tinongo tenkhulumo betikhona mandvulo imfundvo isengakafiki ebantfwini. Imfundvo ifika itfola kutsi emaSwati angemagagu ekukhulumeni futsi anelulwimi lolunotsile ngenca yetinongo tenkhulumo. SEHLUKO SEKUCALA: Setfula lucwaningo kutsi lumayelana nani nekutsi yini umcwaningi lafuna kuyilungisa leseyonakele. Kuniketwe tinhloso telucwaningo. Kubuye kwaniketwa umkhawulo welucwaningo nekubaluleka kwelucwaningo, kubuye kwavetwa umgudvu welucwaningo lokuluhlelolwati lwenhlelembiso neluhlelolwati lwemsebenti. Kubuye kwavetwa kuchazwa kwemagama, kubaluleka kwetinkondlo, tinongo tenkhulumo nebudlelwano bato naleminye imibhalo, umlandvo lomfisha ngetinkondlo kanye nesiphetfo. SEHLUKO SESIBILI: Sibuke kuhlolisisa imibhalo, kwabukwa libhayibheli, tincwadzi telucwaningo, nemajenali. Kubukwe netinhlobo tetinkondlo letisetjentiswa eSiswatini. SEHLUKO SESITSATFU: Sibuke tinhlobo tetinongo tenkhulumo tehlukaniswa ngalendlela: Tinongo tenkhulumo letifanisako nguleti letilandzelako: sifaniso, sifanisongco, simuntfutiso, silwanatiso kanye nakhulumango/umbiti. Tinongo tenkhulumo letihhlukanisako nguleti letilandzelako: silutfo, sicatsaniso, siphukuto kanye neluteku Tinongo tenkhulumo letigcamisa budlelwano nguleti letilandzelako: Sihabiso, simeli/simeleli, siphindzaciniso/imphindzaciniso, silandzakhashane/malandzakhashane nesihloniphiso. iv    SEHLUKO SESINE: Sibuke tinongo tenkhulumo ngaloluhlobo: Siphindzamagama, siphindzamisho, secamagama, sifanagwaca,sifanankhamisa nesentakutsi. SEHLUKO SESIHLANU: Sisongela ndzawonye lonkhe lucwaningo, sibuye siphawule ngaloko lokutfolakele elucwaningweni, tincomo sigcine ngesiphetfo.
APA, Harvard, Vancouver, ISO, and other styles
7

Malangwane, Bukiwe Bella. "Lucwaningo ngetihlahla netilwane nekusetjentiswa kwato ekwelapheni kwesintfu." Thesis, 2004. http://hdl.handle.net/10530/894.

Full text
Abstract:
Submitted in partial fulfilment of the requirements for the Degree Master of Arts in the Department of African Languages in the Faculty of Arts at the University of Zululand, South Africa, 2004.<br>lolu lucwaningo loluphatselene nenhlonipho nemitselel,a yayo esiveni semaSwati. luhleleke ngetehluko letisihlanu kantsi lugcile kakhulu kumaSwati latfolakala ngekhatsi eveni lase5watini. 5ehluko 1. Sendlalela lucwaningo ngekuchaza ngenhlonipho jikelele, sivete tinhloso telucwaningo, tindlela tekucwaninga kanye nemkhawulo welucwaningo. Sigcina ngekuveta umlandvo wemaSwati kafishane. Sehluko 2. Siveta inhlonipho letfolakala kuletindzawo letilandzelako; emphakatsi, etikolweni, emasontfweni kanye nasemihlanganweni. Siphindze sivete inhlonipho legcanyiswa bantfu labadvuna nalabasikati ngekwehlukana kwetigaba taboo 5ehluko 3. Sichaza kabanti ngenhlonipho yesive semaSwati, siphindze sibuke inhlonipho legcama etibhimbini nasemikhosini lemikhulu yesive lehambisana nemasiko nemihambo yemaSwati lengiyona isekele sive. 5ehluko 4. Sibuka kuteka kanye nalamanye emasiko esiSwati lapho kufike kugcame inhlonipho yawo, lokufaka ekhatsi kufa nemisimeto lephatselene nako. Siphindze sibuke tinanatelo nelulwimi ngeligalelo letinalo ekugcamiseni inhlonipho kanye nekuyifundzisa kulabasakhula. 5ehluko 5. Sisongela ndzawonye konkhe lokutse kwacwaningwa ngako kulolucwaningo. Sibuye siphawule ngalokutfolakele elucwaningweni, siphindze sivete netincomo.
APA, Harvard, Vancouver, ISO, and other styles
8

Thwala, Jozi Joseph. "Lucwaningo ngetibongo temakhosi emaSwati : Sobhuza I- Sobhuza II." Thesis, 2002. http://hdl.handle.net/10530/426.

Full text
Abstract:
Submitted in fulfilment for the degree Master of Arts in the Departmnet of African Languages at the University of Zululand, 2002.<br>Lucwaningo loluhlelwe ngetehluko letisitfupha, ngetibongo temaKhosi eluhlanga lasitfupha lalandzelako: Sobhuza I (1815 - 1836), Mswati Il (1840 - 1868), Ludvonga Il, Mbandzeni (1875 - 1889), Mahlokohla (1890 - 1899) naSobhuza II (1921 - 1982). Lapha kubukwe Iikhono lebumbongi ngekugcila elulwimini, etigamekweni letitsintsa kubusa kwawo nasekutfutfukisweni kwelulwimi. Lucwaningo lonkhe lugcile etibongweni letigcogcelwe ndzawonye njengesengeto noma sitsasiselo (appendix). Sehluko 1, sendlalela lucwaningo ngekuveta tinhloso, tindlela, indzima nemigudvu yelucwaningo. SilihJahlandlela lalolucwaningo ngekukhombisa ., lokuyewukwenteka kuleso naleso sehluko. Sehluko 2, sigcamisa umlandvomphilo walamakhosi ngekubuka lusendvo, buchawe, kubambisana, inhlakanipho neJuchumano. SehJuko 3, sibuka kwakheka kwangaphandle kwetibongo ngekugcila kuloku lokulandzelako: luhlelotinhlavu, simisomagama, imvumelwano, luhlelomisho, timphawu tengucuko, inhlelembo nesigci. Sehluko 4, sigcamisa tinongo tenkhulumo letehlukene letifanisako, letehlukanisako naletigcamisa budlelwano. Sehluko 5, siveta kusebenta kwetitfombemagama ngetilwane letinkhulu naletincane, timila nalokwakhiwe. Titsintsa tintfo letiphilako naletingaphilf. Sehluko 6, sigcogcela ndzawonye konkhe lokucwaningiwe nalokuphawulekako elucwaningweni jikelele. Sibuyeketa lonkhe lucwaningo, sibuye sichumanise lucwaningo netiphakamiso.
APA, Harvard, Vancouver, ISO, and other styles
9

Msibi, Sibongile Constance. "Lucwaningo lolunzulu lolumayelana nekubaluleka kwemtsimba nalokuhambisana nawo emaSwatini." Thesis, 2003. http://hdl.handle.net/10530/874.

Full text
Abstract:
Submitted in partial fulfilment of the requirements for the Degree Doctor of Philosophy in the Department of African Languages in the Faculty of Arts at the University of Zululand, South Africa, 2003.<br>Nowadays marriage, especially the European civil marriage is considered as holiest-of holiest, as looked against the customary or traditional marriage. It is thus why Umtsimba-the traditional bridal party-is looked down upon. Indeed those who marry the customary way are considered as barbarians who know nothing, uneducated. This is because we have taken as respectable, the civil marriage-which according to the European culture as Christian marriage, and yet even that, is the same as the customary or traditional marriage because people marry one another. What appears, and which also is irrefutable truth, is that civil marriage IS In accordance with European culture religion which has been attached to European religion. Evidence of this is that the civil marriage, begins in court and, when divorce occurs, ends in court. What makes customary marriage to be looked down upon is that all African things are despised, yet there are no laws prohibiting that which is intrinsically traditional custom of the African people. CHAPTER ONE expresses the aims of this research, which also is what caused that it and all that has been done in this chapter, be written. Even the enthusiasm that caused the writing of this research, has been adequately displayed. The methods used to obtain suffident information concerning this research have also been thoroughly explained. CHAPTER TWO deals with the weather conditions, more especially that of Mphumalanga and Swaziland areas where most Swazis are found. A short story on the origins of the Swazis has also been given. The Christian faith as well as traditional religion. CHAPTER THREE concerns the different categories (in the social structure) so that different should be known between intfombi (maiden), makoti (young Wife), umlobokati (the betrothed), malukatane (daughter-in-law) and umfati (woman / Wife). The various designations have been given in years so that it can be easier to understand the differences relative their social development. CHAPTER FOUR deals deeply into all that relates to the Swazi umtsimba as it is. Falling in love / getting married of the umlobokati (the one who has been lobolwared), kuhlambisana kwetinkhomo (the reciprocal acknowledgement relationships by the families concerned) have been adequately explained. CHAPTER FIVE clearly explains what happens after the intfombi have been married. The lobola cattle have been explained as well as why lobola has to be paid. The kushiswa kwetinyongo (the burning of the gallbladders) winds up the whole umtsimba ceremony. CHAPTER SIX sums up the whole research exercise. Recommendations concerning this research show clearly what is commendable and should be maintained in order to preserve and keep the Swazi culture intact. The whole exercise stands on this that people must get back to their own customs, if culture, and let alone customs from foreign cultures. Let the people celebrate umtsimba because this is their way of getting married. = Kulamalanga lesiphila kuwo umshado ikakhulu Iona wesilumbi utsatfwa njengal<:mgcwelengcwele kunalona wesintfu. Kungako umtsimba sewunyembenywa nje. Vele labatekana ngendlela yesintfu batsatfwa njengemacaba langati lutfo. Ingani umshado wesilumbi lolisiko labo belumbi kepha lesesiwutsatsa ngekutsi uyinkholo, uhlonishwa kakhulu kube nanawo uyefana nalowesintfu ngobe kusuke kutekwana. Lokuvelako futsi lokulidniso lelingeke nani laphikiswa kutsi umshado wesilumbi ulisiko lesilumbi leleyanyiswe nenkholo yesilumbi. Bufakazi baloko kutsi umshado wesilumbi ucala enkantolo nanome sekwehlukanwa futsi uphelela khona. Lokwenta kutsi kutsatsana ngesintfu kubukelwe phansi kutsi vele tonkhe tintfo tesintfu tibukelwa phansi kantsi ayikho nemitsetfo levikela loku lokuyinsila yebantfu SEHLUKO SEKUCALA sibeka ebaleni inhloso yalolucwaningo. Lekungiko lekwenta kutsi kubhalwe lolucwaningo nako kuvetiwe kulesehluko. Inshisekelo lenta kutsi kubhalwe lolucwaningo nave ibhaliwe ngalokwanele. Tindlela lekusetjentiswe tona kute kutsi kutfolakale Iwati lolwanele ngalolucwaningo nato tibhaliwe ngalokuphelele. SEHLUKO SESIBIU sibuke simo selitulu ikakhulukati, sendzawo yaseMphumalanga naseSwatini lapho kutfolakala khona emaSwati lamanyenti. Umlandvo lomfisha ngemvelaphi yemaswati nawo uchaziwe. EmaSwati bantfu lebalandzela inkholo yebuKhristu nenkholo yesintfu. SEHLUKO SESITSATFU sicondzene netigaba tebantfu ngekwehlukana kwabo. Tigaba tehlukanisiwe kuze bawati umehluko lokhona emkhatsini wentfombi namakoti, umlobokati, malukatane kanye nemfati. Tigaba talabadvuna nato tichaziwe ngekwehlukana kwato. Tigaba tebantfwana tehlukanisiwe ngeminyaka khona kutewubalula kucondzisisa kahle umehluko. SEHLUKO SESINE sijule kakhulu emtsimbeni unjalo. Kugana kwemlobokati, kuhlabisana ngalokuphelele. wonkhe wesiSwati njengobe kwetinkhomo kuchaziwe SEHLUKO SESIHLANU seneka ebaleni lekwentekako nangabe intfombi seyitekiwe. Tinkhomo temalobolo tichaziwe kanye nekutsi kulotjolelwani. Kushiswa kwetinyongo kusonga wonkhe umtsimba kutsi sewuphelele. SEHLUKO SESITFUPHA sisonga wonkhe umsebenti welucwaningo sewuphelele. Tincomo ngalolucwaningo tikuveta ebaleni lekutusekako lekumele kutsi kulandzelwe kute kutsi emasiko esiSwati ahlale agcinekile. Lomsebenti wonkhe ume ekutseni bantfu ababuyele emasikweni abo bayekele emasiko ebantfu bekuchamuka. Bantfu ababuyele bagidze umtsimba wesintfu ngobe ngiyona ndlela yabo yekuteka umfati.
APA, Harvard, Vancouver, ISO, and other styles
10

Lusenga, Nkosinathi Macdonald. "Lucwaningo ngesakhiwo emidlalweni lemibili lekhetsiwe YeSiswati: kwaphenya inkhungu nalotsi umtsimba." Diss., 2017. http://hdl.handle.net/11602/967.

Full text
Abstract:
MA (Siswati)<br>Sikhungo I-MER Mathivha Setilimi Temdzabu, Buciko Nemasiko<br>The focus of this research work is on the analysis of plot as the coause of events in two Siswati plays: Kwaphenya Inkhungu (The mist cleared) and Umtsimba (Traditional wedding). The formalists approach is evident from the topic, introduction, rising and falling actions levels to the denouement of each play. The essential elements that are put together for dramatic purposes are the following: performance, audience, theatre and actors. The depiction of characters is outlined and categorized using their types and methods. In these plays people are expected to imitate a real-life situation, where they understand each other, share their views, ideas and opinions at various encounters and situations. They react and communicate through words, facial expressions, gestures or non-verbal sounds. The dramatic actions can be coupled with oral communication consisting of vocal features; namely sentences, repetition and non-vocal features and gestures which amplify the meaning of words. The analysis portrays the abundance of wit, a glory of diction, originality of phrase and vocabulary as well as folk sayings in speeches of different characters. Both theatrical and literary aspects of the plays are of primary significance. The analysis is backed-up by Russian Formalism‘s theory of literariness.
APA, Harvard, Vancouver, ISO, and other styles
We offer discounts on all premium plans for authors whose works are included in thematic literature selections. Contact us to get a unique promo code!

To the bibliography